Teema 13: Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesanne:
Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

MySQL ja PostgreSQL

PostgreSQL projekti arendati California Ülikoolis Berkeley's ning projekti juhiks oli mees nimega Michael Stonebreaker.
Esimene PostgreSQL'i väljastatud versioon kandis numbrit 6.0. Sellele järgnevalt on
grupp andmebaasi arendajaid ning vabatahtlikke ümber maailma jätkanud tarkvara
arendust üle interneti.

MySQL projekt on algatatud MySQL AB poolt, mis asutati 1995 aastal.
MySQL'i andmebaas on vaieldamatult üks maailma populaarsemaid vabavara
andmebaase tänu oma heale jõudlusele, suurele usaldusväärsusele ning lihtsale
kasutamisele. MySQL'ist on üle 6 miljoni installatsiooni üle kogu maailma alates
suurtest korporatsioonidest kuni erakasutajateni.

Andmebaasisüsteemide võrdlus

• Litsents

Mõlmad vaba tarkvara projektid.

• Versioonid

MySQL: Viimane versioon 5.6.10
PostgreSQL: Viimane stabiilne versioon on 9.2.3, mida toetab ka Windows platvorm.

• Toetavad operatsioonisüsteemid

MySQL: paljud Unix'i, Windows'i ja OS/2 platvormid, samuti ka enamus Linux'i
versioonide jaoks
PostgreSQL: paljud Unix, Linux platvormid, lisaks ka Windows'i platvormid alates
versioonist 2000

• Rakenduste toetus

MySQL: C/C++, Java, Perl, Python, PHP, Rubi
PostgreSQL: C/C++, JAVA/JDBC, PHP, Perl, Ruby, TCK/TK, Python ning ka
protseduuriline keel PL/PgSQL (sarnane Oracle PL/SQL'ile)

• Spetsiaalsed veebiserverid

Puuduvad

• ODBC ja JDBC

MySQL: toetab ODBC ja 2 tüüpi JDBC draivereid
PostgreSQL: pakub JDBS tüüp 4 draiverit

Teema 8: Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne:
Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Ausalt öeldes, ei olnud ma kunagi mingi virtuaalmaailma kasutaja ning seda rohkem, hetkeni arvasin, et see on aja raiskamine.

Ülesande raames registreerisin Second Life keskkonnas.
Kohe hakkasin "reisima" ja külastama erinevaid kohti. Samal ajal tutvusin teiste "inimestega".
Nagu sain aru, Second Life keskkonnas elavad päris erinevad inimesed, erineva vanuse, staatuse ja haridusega.
Iga üks nendest kasutab keskkonda oma eesmärgil - "aega surnuks lüüa", tutvuda uute inimestega, realiseerida oma unistusi jne. Kuid tundub on suhteliselt palju neid, kes asendab oma reaalse elu virtuaalmaailmaga.

Enda kohta võin öelda, et mulle meeldib unistada. Selles mõttes Second Life on minu jaoks päris hea koht. Lisaks siin saab tutvuda huvitavate inimestega, ning midagi uut teada saada enda jaoks.

Second Life sobib hästi kui see on lisaks enda huvidele, kuid asendada sellega oma reaalse elu - on teine lugu.

Teema 12: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Nädala ülesanne:
Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO  ja kirjuta selle kohta hinnang.

Lugesin artikli eesti keeles. Ei saa öelda, et sain teada midagi "eriti" uut, kuid minu teadmised täiendasid ikka.
Artikel on hästi loetav ja arusaadav, tekstis puuduvad keerukad definitsioonid, mis on eriti hea.

Olen täiesti nõus sellega, et selleks, et sind nimetatakse häkkeriks sul peab olema lai silmaring, sinu mõtteviis ei ole piiratud vaid tarkvarahäkkeritega.
Pooldan ka autori arvamust, et häkkerid ei ole nn "kuritegijad", vaid inimesed kes oskavad ja nendele meeldib raskeid ülesandeid lahendada.

Oma elus olen tihti ka kokku puutunud erinevate tobetade kasutajanimega. Seega on päris kasulik autori soovitus  mitte kasutada tobedat või ülipretensioonikat kasutajanime.

Eriti huvitav oli lugeda KKK't (millest alustada, riistvara, oskused jne).

Praegu mul plaanis häkkeriks saada ei ole, kuid tulevikus, kui siiski otsustan, siis võtan arvesse autori poolt antud soovitusi ja tehtud märkusi.

Teema 10: Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Nädala ülesanne: 
Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Mis on intelektuaalomand?
Intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele.
Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon  WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal.
Intellektuaalse omandi üheks osaks on autoriõigus.

Mis on autoriõigus/autorikaitse?

Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
On vaja meeles pidada, et autoriõigus ei kaitse ideed, autoriõigus kaitseb idee väljendusviisi. S.t. tähendab, et sama idee väljendamiseks võib eksisteerida mitmeid erinevaid viisi ning nad kõik on autoriõigusega kaitstud juhul, kui nad väljendavad antud ideed originaalsel kujul.

Eestis reguleerib autoriõiguse kaitset Autoriõiguse seadus.

Eestis tänapäeval enamik inimesi kasutab piraattarkvarat. Ise kuulun nende inimeste hulka. Kui inimene kasutab piraattarkvara oma "tava" elus, siis ei näe selles midagi halba. Kuid aga tegemist on mingi organisatsiooniga, kes kavatseb tarkvara organisatsiooni sees kasutada, siis ikka peab ta autori poolt loa (litsentsi) alusel seda teha. 

Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse.

Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga.

Eestis tarkvarapiraatlusega kaasneb haldusvastutus (juriidiline isik), kriminaalvastutus (füüsiline isik) ja/või tsiviilvastutus.

Teema 14: Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne:
Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1. Kõige levinumaks juhtumiks võib nimetada erinevate kirjade saatmist,  mis sisaldavad informatsiooni, et olete võitnud "miljon dollarit"  vms. Tavaliselt tundub, et tegemist on "spämmiga". Proovisin üks kord sellele kirjale vastata ning üllatuseks, mu kirjale isegi vastati. Õnneks, tean sellest skeemist, ning ei jätkanud edasi vestelda.
Selliseid kirju tuleb inimestele postkasti iga päev, enamik inimesi kustutab need lihtsalt ära, ent kergeusklikumad teevad sissemakse, et oma "võit" kätte saada.

2. Üheks sarnaseks skeemiks on helistamine telefoninumbritele.  Tihti internetis surfades hüppab ekraanile ette mingi "aken", kus on kirjas,  et olete võitnud mingit kingitust. Selleks, et kingituse kätte saada on vaja helistada telefoninumbrile, mis on alati tasuline.
Samuti juhtub ka nii, et keegi kirjutab teile SMS sõnumit paludes helistada tagasi, võib teeb vastamata kõne. Tavaliselt inimene helistab tagasi, kuid ei tea, et tegemist on tasulise numbriga.

3.  Viirused. Viirust võib kätte saada meili teel, msn, skype vms kaudu.
Viirust on võimalik tõmmata arvutisse mingi interneti lingist.
Kui arvutis on viirus olemas, siis edastatakse arvutis olevaid andmeid  teisele inimesele.
Tihti hakatakse teie  nimelt teiste teie kontaktidele (skypes, msn-is jne) saata linke viirusega.
 
Pettuseid on igasuguseid erinevaid.
Pettuse ohvriks võivad langeda kõik inimesed sõltumata haridusest, soost, staatusest jne.
Kõige tähtsam on peale pettuse ohvriks langemist  sellest teistele inimestele teatada.

Teema 15: Eile, täna, homme

Nädala ülesanne:
Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Tänapäeval kõik asjad maailmas muutuvad nii kiiresti, et on üsna raske oletada, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara tulevikus.

Minu ettepanekud:

• internetiühendus on kättesaadav mitte ainult laptopitest, arvutitest, mobiilidest vms.  Arvuteid hakatakse sisse ehitama erinevatesse asjadasse, mis meid ümbritsevad.

• IE6 kaob ära (mitte 5-10 aasta pärast,  kuid 20-30 ikka)

• suureneb AJAX tehnoloogia populaarsus

Teema 11: Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne:

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Tarkvara võib levitada kui omanduslikku või kui vaba tarkvara.

Omandusliku tarkvara näitena võib tuua andmebaasisüsteemi Oracle Enterprise Edition.

Vaba tarkvara hulka kuulub näiteks andmebaasisüsteem PostgreSQL.

Kui tegemist on vaba tarkvaraga, siis  kasutajatele on ette antud hulk vabadusi. Kasutajate õiguste kaitseks ja vabaduste garanteerimiseks on välja töötatud tingimused, mille avaldusvormiks on näiteks GPL litsents (General Public Licence – Üldine Avalik Litsents) või BSD (Berkeley Software Distribution) litsents.

Vaatan lähemalt GPL litsentsi.

GNU GPL on avatud lähtekoodiga litsents, mille eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme . Samuti kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. Selle printsiipi nimetatakse copyleft (Richard Stallman, 1989).

Hetke seisuga on olemas kolm litsentsi versiooni (3. versioon ilmus 2007. aastal).

GPL litsentsi peetakse kõigi avatud lähtekoodi litsentside kõige populaarsemaks ning see on  arendajate seas eelistatuim (mõningatel hinnangutel kuni 85% kõigist projektidest).

Teema 9: Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Nädala ülesanne:

Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Kasutan tööl tihti BizAgi vaba tarkvarat.

http://www.bizagi.com/

Üldiselt tarkvara koosneb kahest omavahel seotud tarkvarast: protsesside

mudelite loomise tarkvarast (Bizagi Process Modeler) ja äriprotsesside juhtimise tarkvarast (Bizagi BPM Suite).

Tarkvara võivad kasutada "tavalised" arvuti kasutajad, selleks pole vaja programmeerimise oskust. 

Ise olen kokku puutunud ainult Bizagi Process Modeler-iga.

Kõige rohkem mulle meeldib, et tarkvara võimaldab lihtsalt hiirega lohistades moodustada kujunditest skeeme. Võib alustada lihtsatest skeemidest ning samm-sammult minna üle keerukamatele.

Tarkvara võimaldab luua erinevaid protsesse, muuta neid "sub"-protsessideks ja  kasutada muid kasulikke funktsioone.

Loodud skeemid on hästi loetavad ja päris ilusad.

Loodud skeeme (koos dokumentatsiooniga) on võimalik eksportida PDF-i, Word-i või HTML-i. Samuti on võimalik lihtsalt salvestada pilti(.jpg, .gif jne).

Näide (osa suurest skeemist):

Tarkvarapaketi teist osa ei ole kunagi kasutanud. See on mõeldud organisatsiooni protsesside/töövoogude automatiseerimiseks.

Teema 7: Märgendamine ja folksonoomia

Nädala ülesanne:
Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Iga päevaga suureneb erinevate veebilehekülgede arv ning selle tulemusena on raske suurest hulgast leida endale sobiv ja vajalik veebilehekülg.
Otsingu lihtsustamiseks on võimalik kasutada erinevaid märksõnu.

Näitena võin tuua http://www.postimees.ee/.
Tegemist on uudiste portaaliga, kus saab uudist lugedes vaadata sellega seotud märksõnu ning leida sama temaatikat käsitlevaid uudiseid. Mu arvates, siin märgendamine väga hästi töötab,  kuna tihti on raske suurest uudiste hulgast leida mingit kindlat. Tavaliselt neid märksõnu ei ole siin palju ja need tõeliselt lihtsustavad otsingut.

"Mitte eriti hea" toimib folksonoomia erinevates blogiportaalides. Tavaliselt lisab blogi kirjutaja postituse juurde tohutult palju erinevaid märksõnu. Nende märksõnu kaudu ei ole üldse võimalik leida vajaliku informatsiooni.

Teema 6: Wiki-maailm

Nädala ülesanne:
Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?
 
Wikipedia mu meelest on nn. lõpptoode. Mingit suurt lisafunktsionaalsust ei ole tarvis lisada, kuid näiteks võib teha iga artikli juures "reitingu" , s.t. iga artikli lugeja saab määrata, kas allikas on usaldusväärne, ning kas artikkel on üldse  kasulik.
Positiivsed ja negatiivsed hinnangud summeeritakse (positiivne +, negatiivne -) .
Teised lugejad siis kohe artikli avades näevad selle "reitingu". Seega võib kohe enda jaoks  selgeks teha, kas on vaja artikli lugeda või siis ei ole mõtet raisata aega selle peale.

Samal ajal kuna artikli sisu võib pidevalt muutuda, siis ei ole "reiting" ka 100% usaldusväärne.

Ise tihti kasutan wikipediat, ning suureks probleemiks ongi madal usaldusväärsus. Palju aega võtab wikipedia artiklite informatsiooni kontrollime, kas see vastab tõele või mitte.

Teema 5: Blogosfäär

Nädala ülesanne:

Kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.

Blogimine on erinevate tekstide kirjutamine spetsiaalsele internetileheküljele ehk ajaveebile. Viimasel ajal blogi kirjutamise populaarsus on suurenenud.  Vastavalt BlogPulse andmetele blogide arv internetis on umbes 152 miljonit. Samal ajal interneti kasutajate arv on 1.97 miljardit (seisuga juuni 2010). See tähendab, et keskmiselt iga 13. interneti kasutajal on olemas blogi.

Blogimise motiivid on erinevad ja neid on suhteliselt palju. 

Üks kirjutab oma elust, igapäeva tegevustest, teine teeb reklaami mingi tootele, kolmas kirjutab oma lemmikraamatust jne. 

Blogi kirjutamise motiive võib jagada kahte gruppi:

• isiklikud blogid
• äri, kasu teenimise blogid (s.h. populaarsuse suurendamine)

Samuti võivad blogid olla ka suletud (nt. avatud ainult autori jaoks) või avalikud (nähtavad kõigile). 

Isikliku blogi näitena võin tuua näiteks http://www.merkaaa90.blogspot.com/

Blogis kirjutatakse autori igapäevaelust Ameerikas. On alati päris huvitav teada saada, kuidas inimesed teisel kontinendil (teises riigis, teises linnas) elavad, milles meie ja nende elud on erinevad jne.

Isiklik blogi, kuid rohkem orienteeritud professionaalsele tegevusele - http://kumlander.blogspot.com/

Tegemist on TTÜ teaduriga, kes kirjutab ülikooli  elust ning teemadel, mis on seotud IT-ga. Pidevalt jälgin tema blogi, alati leian  midagi huvitavat enda jaoks.

Edgar Savisaari blogi - http://linnapea.tallinn.ee/ 

Kuna autor kasutab väga tihti oma postitustes asesõnu "Mina", "Ma", siis esmapilgul tundub, et tegemist on isikliku blogiga, kuid tegelikult, see on pigem "äri" blogi (populaarsuse suurendamine, poliitilised teemad, reklaam jne).

Oracle Application Express (APEX) programmeerimisega seotud blogi - http://joelkallman.blogspot.com/

Autor jagab oma teadmisi selles valdkonnas. Tegelen ise APEX-iga ning mõnikord leian siit vastuse oma küsimusele.

Ilutoodete blogi - http://www.makeupandbeautyblog.com/

Tegemist on "äri" blogiga. Võib olla, et blogi kirjutamise esmane eesmärk on ikkagi lugejatele kasulikku informatsiooni pakkumine, kuid loomulikult ajaveebi peetakse eesmärgiga teha reklaami teatud toodetele.

Kokkuvõtteks võin öelda, et ise ei olnud kunagi blogi kirjutanud (praegu kirjutan oma esimese blogi :-) ). Mul ei ole lihtsalt selleks motiivi. Kuid tegelikult hakkan mõtlema sellest, et  oleks huvitav kirjutada oma professionaalsest elust, jagada omandatud teadmisi. 

Teema 4: Sotsiaalsed võrgustikud

Nädala ülesanne:
Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Selle ülesande lahendamiseks valisin endale forum.ee võrgustiku. Esimeses ülesandes olen juba selle võrgustiku analüüsinud, kuid proovin nüüd seda vaadata teiste kriteeriumide alusel.

Identiteet - võrgustiku saab kasutada ilma registreerimata. Registreerimata kasutaja saab ainult aruteluteemasid vaadata. Registreerinud kasutajal on rohkem võimalusi:

• aruteluteemade loomine
• oma arvamuse avaldamine
• privaatsõnumite saatmine

Registreerinud kasutaja saab oma kontos lisada pilti, määrata kasutajanime, ees- ja perekonnanime, elukoha, vanust, sünnipäeva, sugu, perekonnaseisu ning kontaktandmeid. Autentimine käib e-posti aadressi ja parooli kaudu.

Kohalolek - võrgustikus saab näha teise kasutaja olekut, kuid registreerinud kasutaja võib ise seadistada oma konto niimodi, et olek oleks peidetud.

Suhted - iga kasutaja saab lisada endale "sõbralisti" teisi kasutajaid või siis lisada neid "ignore listi".

Vestlused - iga registreerinud kasutaja saab avaldada oma arvamust aruteluteemades, saata teistele kasutajale privaatsõnumid või siis osaleda vestlustoas ("live chat").


Rühmad - võrgustikus pole võimalik luua erinevaid gruppe. Vaikimisi eksisteerivad  kasutajate gruppid, nagu Moderaator, Külaline jne. Vastavalt kasutaja aktiivsusele teda määratakse mingi grupi liikmeks. Moderaatoriks võib saada kas teiste kasutajate hääletamisega või teise moderaatori otsusega.

Reputatsioon - iga registreerinud kasutaja saab panna teiste kasutajate postitustele kas positiivset (+) või negatiivset (-) hinnangu. Kõik hinnangud ühele postitusele summeeritakse ning kuvatakse summeeritud hinnang.

Jagamine - võrgustikus saab jagada ükskõik mida kasutaja soovib (üritused, pildid, filmipealkiri, raamatud vms).

Teema 3: Võrgukogukonnad

Nädala ülesanne:
Vali üks (mitte väga väike) võrgukogukond ning analüüsi enda ajaveebis eespoolkirjeldatud kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust.

Valisin analüüsitavaks võrgukogukonnaks  forum.ee, mis ühendab inimesi peamiselt Eestist (kuid ka on kasutajad teistest riikidest) eesmärgiga jagada arvamusi erinevatel teemadel.

Ise olen 2008. aastast forum.ee kasutaja, kuid pigem jälgin ja loen, kui avaldan oma arvamusi.

Taastuleku faktorite paikapidavuse analüüs: 

Tehnoloogiline areng – 21. sajandil on tehnoloogia arenenud kaugele. Internetiühendus on kättesaadav kõikidest kohtadest ning personaalarvutid (sealhulgas ka mobiiltelefonid, tahvelarvutid, laptopid) on taskukohased peaaegu igale inimesele. Seetõttu kogukondade kasutamise populaarsus suureneb iga päevaga.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid –   Oma nn „virtuaalse iseloomu“ kujundamiseks on kogukonnas erinevaid võimalusi. Registreerimiseks on vaja valida endale kasutajanime ning ka sisestada e-posti aadressi (mille kaudu autentimine käib) ja parooli. Kui kasutaja on  süsteemis registreeritud, saab ta oma profiilis määrata "avatari" pildi, elukoha, vanuse, sünnipäeva ja perekonnaseisu.

Ajatu aeg – Võrgukogukond asub veebikeskkonnas ning järelikult on kättesaadav igast maailma nurgast ja igal ajal.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus – Valitud võrgukogukond pakub laia valikut suhtlemisviise:

• kõikvõimalikud aruteluteemad
• privaatsõnumid
• vestlustuba ("live chat")

Hariduslikud püüdlused – Forum.ee kogukonda võib nimetada mingil määral "e-õppeks".
Osaledes erinevate teemade aruteludes võib enda jaoks  midagi uut teada saada.  Forum.ee kogukonna aruteluteemad on jagatud valdkondadeks, millest üks on nt. Haridus ja Õppimine, kus inimesed saavad esitada erinevaid küsimusi, mis on seotud õppimisega  (kuidas lahednada üks või teist ülesannet vms). Samuti on ka olemas valdkond Software & Designing, kus saab leida vastuse programmeerimise küsimusele, op. süsteemide kohta jne.

Palju vaba aega, mida sisustada – Olen juba ammu forum.ee kasutaja ning märkasin, et mõned kasutajad sisustavad kogukonnas rohkem aega, mõned vähem. Valdav enamus raiskab kogukonnas aega, suheldes igapäeva teemadel, selleks, et "aega surnuks lüüa". Vähem on neid, keda toob kogukonna "tõsine" probleem või mingi küsimus, mida ta soovib arutada.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – Minu meelest, antud juhul selliseks vajaduseks on suhtlemine. Reaalses elus tihti inimesed on kinnised, nendel ei ole sõpru/tuttavaid, kellega saab suhelda, oma arvamust avaldada. Kuid võib olla ka teistpidi. Inimesel on piisavalt tuttavaid, kellega võib vestelda, kuid teda ühiskond ei tunnusta ja ei väärtusta.
Kogukonnas inimene leiab endale toetust ja arusaamist. 

Vahel ka otsene altruism - Kogukonnas VÄGA tihti inimesed küsivad  abi. Samal ajal leidub palju inimesi, kes on valmis teisi aidata nii materiaalselt kuid ka moraalselt. On rõõm teada, et maailmas ja Eesti pole siis erandiks, inimestes on säilinud soov aidata ja toetada teisi.