Sunday, March 24, 2013

Teema 13: Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesanne:
Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

MySQL ja PostgreSQL

PostgreSQL projekti arendati California Ülikoolis Berkeley's ning projekti juhiks oli mees nimega Michael Stonebreaker.
Esimene PostgreSQL'i väljastatud versioon kandis numbrit 6.0. Sellele järgnevalt on
grupp andmebaasi arendajaid ning vabatahtlikke ümber maailma jätkanud tarkvara
arendust üle interneti.

MySQL projekt on algatatud MySQL AB poolt, mis asutati 1995 aastal.
MySQL'i andmebaas on vaieldamatult üks maailma populaarsemaid vabavara
andmebaase tänu oma heale jõudlusele, suurele usaldusväärsusele ning lihtsale
kasutamisele. MySQL'ist on üle 6 miljoni installatsiooni üle kogu maailma alates
suurtest korporatsioonidest kuni erakasutajateni.

Andmebaasisüsteemide võrdlus
  • Litsents
Mõlmad vaba tarkvara projektid.
  • Versioonid
MySQL: Viimane versioon 5.6.10
PostgreSQL: Viimane stabiilne versioon on 9.2.3, mida toetab ka Windows platvorm.
  • Toetavad operatsioonisüsteemid
MySQL: paljud Unix'i, Windows'i ja OS/2 platvormid, samuti ka enamus Linux'i
versioonide jaoks
PostgreSQL: paljud Unix, Linux platvormid, lisaks ka Windows'i platvormid alates
versioonist 2000
  • Rakenduste toetus
MySQL: C/C++, Java, Perl, Python, PHP, Rubi
PostgreSQL: C/C++, JAVA/JDBC, PHP, Perl, Ruby, TCK/TK, Python ning ka
protseduuriline keel PL/PgSQL (sarnane Oracle PL/SQL'ile)
  • Spetsiaalsed veebiserverid
Puuduvad
  • ODBC ja JDBC
MySQL: toetab ODBC ja 2 tüüpi JDBC draivereid
PostgreSQL: pakub JDBS tüüp 4 draiverit

Saturday, March 23, 2013

Teema 8: Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne:
Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Ausalt öeldes, ei olnud ma kunagi mingi virtuaalmaailma kasutaja ning seda rohkem, hetkeni arvasin, et see on aja raiskamine.

Ülesande raames registreerisin Second Life keskkonnas.

Kohe hakkasin "reisima" ja külastama erinevaid kohti. Samal ajal tutvusin teiste "inimestega".
Nagu sain aru, Second Life keskkonnas elavad päris erinevad inimesed, erineva vanuse, staatuse ja haridusega.
Iga üks nendest kasutab keskkonda oma eesmärgil - "aega surnuks lüüa", tutvuda uute inimestega, realiseerida oma unistusi jne. Kuid tundub on suhteliselt palju neid, kes asendab oma reaalse elu virtuaalmaailmaga.

Enda kohta võin öelda, et mulle meeldib unistada. Selles mõttes Second Life on minu jaoks päris hea koht. Lisaks siin saab tutvuda huvitavate inimestega, ning midagi uut teada saada enda jaoks.

Second Life sobib hästi kui see on lisaks enda huvidele, kuid asendada sellega oma reaalse elu - on teine lugu.

Friday, March 22, 2013

Teema 12: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Nädala ülesanne:
Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO  ja kirjuta selle kohta hinnang.

Lugesin artikli eesti keeles. Ei saa öelda, et sain teada midagi "eriti" uut, kuid minu teadmised täiendasid ikka.

Artikel on hästi loetav ja arusaadav, tekstis puuduvad keerukad definitsioonid, mis on eriti hea.

Olen täiesti nõus sellega, et selleks, et sind nimetatakse häkkeriks sul peab olema lai silmaring, sinu mõtteviis ei ole piiratud vaid tarkvarahäkkeritega.

Pooldan ka autori arvamust, et häkkerid ei ole nn "kuritegijad", vaid inimesed kes oskavad ja nendele meeldib raskeid ülesandeid lahendada.

Oma elus olen tihti ka kokku puutunud erinevate tobetade kasutajanimega. Seega on päris kasulik autori soovitus  mitte kasutada tobedat või ülipretensioonikat kasutajanime.

Eriti huvitav oli lugeda KKK't (millest alustada, riistvara, oskused jne).

Praegu mul plaanis häkkeriks saada ei ole, kuid tulevikus, kui siiski otsustan, siis võtan arvesse autori poolt antud soovitusi ja tehtud märkusi.

Wednesday, March 20, 2013

Teema 10: Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Nädala ülesanne: 
Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Mis on intelektuaalomand?
Intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele.
Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon  WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal.
Intellektuaalse omandi üheks osaks on autoriõigus.


Mis on autoriõigus/autorikaitse?

Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
On vaja meeles pidada, et autoriõigus ei kaitse ideed, autoriõigus kaitseb idee väljendusviisi. S.t. tähendab, et sama idee väljendamiseks võib eksisteerida mitmeid erinevaid viisi ning nad kõik on autoriõigusega kaitstud juhul, kui nad väljendavad antud ideed originaalsel kujul.

Eestis reguleerib autoriõiguse kaitset Autoriõiguse seadus.

Eestis tänapäeval enamik inimesi kasutab piraattarkvarat. Ise kuulun nende inimeste hulka. Kui inimene kasutab piraattarkvara oma "tava" elus, siis ei näe selles midagi halba. Kuid aga tegemist on mingi organisatsiooniga, kes kavatseb tarkvara organisatsiooni sees kasutada, siis ikka peab ta autori poolt loa (litsentsi) alusel seda teha. 
Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse.

Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga.

Eestis tarkvarapiraatlusega kaasneb haldusvastutus (juriidiline isik), kriminaalvastutus (füüsiline isik) ja/või tsiviilvastutus.

Sunday, March 17, 2013

Teema 14: Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne:
Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1. Kõige levinumaks juhtumiks võib nimetada erinevate kirjade saatmist,  mis sisaldavad informatsiooni, et olete võitnud "miljon dollarit"  vms. Tavaliselt tundub, et tegemist on "spämmiga". Proovisin üks kord sellele kirjale vastata ning üllatuseks, mu kirjale isegi vastati. Õnneks, tean sellest skeemist, ning ei jätkanud edasi vestelda.
Selliseid kirju tuleb inimestele postkasti iga päev, enamik inimesi kustutab need lihtsalt ära, ent kergeusklikumad teevad sissemakse, et oma "võit" kätte saada.

2. Üheks sarnaseks skeemiks on helistamine telefoninumbritele.  Tihti internetis surfades hüppab ekraanile ette mingi "aken", kus on kirjas,  et olete võitnud mingit kingitust. Selleks, et kingituse kätte saada on vaja helistada telefoninumbrile, mis on alati tasuline.
Samuti juhtub ka nii, et keegi kirjutab teile SMS sõnumit paludes helistada tagasi, võib teeb vastamata kõne. Tavaliselt inimene helistab tagasi, kuid ei tea, et tegemist on tasulise numbriga.

3.  Viirused. Viirust võib kätte saada meili teel, msn, skype vms kaudu.
Viirust on võimalik tõmmata arvutisse mingi interneti lingist.
Kui arvutis on viirus olemas, siis edastatakse arvutis olevaid andmeid  teisele inimesele.
Tihti hakatakse teie  nimelt teiste teie kontaktidele (skypes, msn-is jne) saata linke viirusega.
 
Pettuseid on igasuguseid erinevaid.
Pettuse ohvriks võivad langeda kõik inimesed sõltumata haridusest, soost, staatusest jne.
Kõige tähtsam on peale pettuse ohvriks langemist  sellest teistele inimestele teatada.

Saturday, March 9, 2013

Teema 15: Eile, täna, homme

Nädala ülesanne:
Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Tänapäeval kõik asjad maailmas muutuvad nii kiiresti, et on üsna raske oletada, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara tulevikus.

Minu ettepanekud:
  • internetiühendus on kättesaadav mitte ainult laptopitest, arvutitest, mobiilidest vms.  Arvuteid hakatakse sisse ehitama erinevatesse asjadasse, mis meid ümbritsevad.


  • IE6 kaob ära (mitte 5-10 aasta pärast,  kuid 20-30 ikka)

  • suureneb AJAX tehnoloogia populaarsus

Teema 11: Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne:
Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Tarkvara võib levitada kui omanduslikku või kui vaba tarkvara.
Omandusliku tarkvara näitena võib tuua andmebaasisüsteemi Oracle Enterprise Edition.
Vaba tarkvara hulka kuulub näiteks andmebaasisüsteem PostgreSQL.

Kui tegemist on vaba tarkvaraga, siis  kasutajatele on ette antud hulk vabadusi. Kasutajate õiguste kaitseks ja vabaduste garanteerimiseks on välja töötatud tingimused, mille avaldusvormiks on näiteks GPL litsents (General Public Licence – Üldine Avalik Litsents) või BSD (Berkeley Software Distribution) litsents.
Vaatan lähemalt GPL litsentsi.

GNU GPL on avatud lähtekoodiga litsents, mille eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme . Samuti kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. Selle printsiipi nimetatakse copyleft (Richard Stallman, 1989).

Hetke seisuga on olemas kolm litsentsi versiooni (3. versioon ilmus 2007. aastal).

GPL litsentsi peetakse kõigi avatud lähtekoodi litsentside kõige populaarsemaks ning see on  arendajate seas eelistatuim (mõningatel hinnangutel kuni 85% kõigist projektidest).